KIPPER.EE

Reisikiri
On laupäev 27.aug.2022. kell 10:00
Marsin sisse Tallinna Lennujaama ja kohtun seal väljuvate lendude kohvikus Võrtsjärve kalepurjeka "Paula" kapteni Jaan Erm'iga. Ülejäänud meeskond peaks olema juba Barcelona lähistel u. 60 km, meie stardipaigas, Roda de Bera Marinas. Meie lendame sinna "Rayanair'iga". Lennuk loomulikult hilineb saabumisega, nagu sellel lennukompaniil tavaks on! Lend ise läheb suure ringiga Läänemerd mööda, sest käimas on sõda Ukrainas ja otse lennata pole võimalik... Neli tundi kannatusi ja oleme kohal! Lennu hilinemise tõttu on meie transfeeri auto juba tüdinud meie ootamisest ja ära sõitnud... Lõpuks saab Jaan juhiga kontakti ja sõit Roda de Bera'sse võib alata. Aga! Juht ei tea, kus selline sadam ja marina asuvad! Ta palub meilt aadressi, mida meie muidugi ei tea! Helisan selle reisi peaorganisaatorile, minu klassivend ja jaht "Chilli" kaptenile Tõnu Jõesaar'ele ja ta saadab sadamakapteni kontori aadressi...

Maantee, mida mööda me sõidame, on nn. "vana tee", kääruline mööda kaunist Vahemere äärt, ääretult kenade vaadetega... Lõpuks jõuame Roda de Bera linna, sadamat, aga juht ei leia ka Tõnu saadetud andmete järgi... Tema GPS'is lihtsalt sellist kohta ei ole! Lõpuks karjub ta sadama nime ja aadressi häälotsingusse, sellest saab kasu olema: Bingo! Saabume otse sadamakontori ette!
Roda de Bera on suur sadam, sellist pole ei Soomes, Rootsis, ega Eestis!

Tõnu tuleb meile sadamakapteni kontori juurde vastu ja lootsib meid 40 kraadises kuumuses "Palm Tree" (Jeanneau 519) kaile.

Tulles möödume jahtide kuivdokist, siin sain selle reisi esimese super emotsiooni osaliseks: doki ühes servas seisis kuival Hollandi firma Porsius'e ehitatud ketch "Triciana" oodates ilmselt uut omanikku! ("Triciana" on 65 jalane 1979.a. Sheepswerf Porsius B.V.-s ehitatud ja De Vries Lentsch'i poolt "joonistatud"teraskerega mootorpurjekas! Klassika, nagu Madalmaade maalikunstnike taiesed.)

"Palm Trees" on juba pardal kogu ülejäänud meeskond: Raivo, Signe, Priit, Tristan, Helen, Kristi ja Ege. Proviant on laeva toodud ja algab "Kiriacoulis'e" esindajalt Carloselt jahi vastuvõtmine. Eelmise meeskonna käes on jaht nii kõva tormi läbi teinud, et grootsoot on mitmest kohast katki ja vajab välja vahetamist! Nii kaua, kui Carlos sooti vahetab, panen mina ülesse kapteni kodakonsusmaa lipu jaoks vasakusse saalingusse uue falli. Selleks tuli meil pootsmanitooliga üles masti tõmmata meie kõige noorem liige Tristan! Vana sassis fall sai Tristani poolt saalingus noaga läbi lõigatud, teist arutamise võimalust polnud!

Lõpuks on aktile alla kirjutatud ja alus mereklaar! Sätin paika oma traditsioonilise GPS'i Garmin 720. kuhu olin talve jooksul sisestanud reisi jaoks vajalikud "Waypoint'id ja Rout'id" koordinaatidega paberkaardilt!

Õhtu lõppeb traditsioonilise meeskonna istumisega õhtusöögilauas ühes Roda de Bera tänavakohvikus.
Pühapäev 28.08.2022. kell 9:00 anname otsad ära ja lahkume sadamast. Kurss on Andratx'ile. Sinna on purjetada 108 miili! Osalise vastutuule tõttu krüssis, aga rohkem... ilm on ääretult kaunis! "Tapja-laineid" ei esine...!

Järgneb...

_________________
Kalle Kuus yachtmaster

...merevee värvus on helesinine (sellist värvi ja läbipaistvust meie meres ei näe...). Delfiinid mängivad jahi käila ees, taevas on sinine, sinine ja Cumulus Clouds'id rändavad koos meiega! Päikesekuumus läheb üha suuremaks, kuni keskpäevani kulub cerveza't, keskpäeval see enam ei aita ja tuleb minna üle mulliveega lahjendatud veinile ( Muhu kuulsate kaptenite suust, olen ikka kuulnud, et aitab, kui "Rislingut" veega lahjendada, kahjuks seda meil pardal ei ole...). Tasa ja targu hoian särgi seljas ja valge mütsi peas... ka bimini all võib seljanahast lahti saada, mis siis, et nägu on Austraalia 80-se päikesekreemiga paksult koos... Tuuleke puhub nõrgemalt, kiirust ei tohiks alla 4 sõlme lasta, aitame "naftatuulega" vähe kaasa! Pealelõunat ilmub "ei tea kust" välja suurte jäätükkidega Sangria...

Algul oli Hispaania kõrge rannik visa seljataha kaduma, pealelõunat ei olnud aga ei tagapool, ega eespool midagi näha, ainult "ookean"! Roolimeestel kurb on meel, sest nüüd peab ainult GPS'i pealt track'i jälgima ja vastavalt tuule keeramisele õigeaegselt sinna tagasi manööverdama!
NB!: "Track on püha!"

Pime tuleb siinkandis ruttu peale (välja arvatud siis, kui täiskuu on). Südaöö paiku hakkavad paistma eespool virvatulukesed Mallorca rand hakkab liginema. Siin vetes on soovitav omada alusel AIS'i ! Sest suuri cruisilaevu ikka liigub, eriti Hispaania ranna all. Selleks, et näha teisi ja olla ka ise teistele nähtav! Kahjuks "Palm Tree'l" seda polnud, oli ainult pisikene pulgakujuline radarireflektor ja seegi alumiste saalingute parempoolses küljes. Nendes vetes peaks aga olema ikka vana, klassikaline Al plekist "monstrum" vähemalt poole masti kõrgusel ahterstaagis, mis radari signaali juba kaugelt kinni püüab ja sellega suure laeva vahiohvitseri närvikulu vähendab! Kui juhtubki ristuvad kursid tulema, mida näete suure laeva käigutulede järgi, siis hoidke ikka suure aluse ahtri peale jne.!!!

Esmaspäev 29.08.2022.
Hommikul u. kell 10:00 ajal oleme Andratx'i sadamas. Tõnu kutsub VHF'iga sadamakaptenit - 09 kanalilt, vastust ei tule! 16 kanalit me põhimõtteliselt selleks kõneks ei kasuta! Tõnu saab ühenduse sadamakapteniga telefoni teel! Antakse korraldus: "oodake keskmiste väravate juures" ! Ootame triivis, ootame ja ootame... lõpuks sildume ise taanlaste jahi kõrvale, kus oli hetkel vaba kaikoht! Mõne aja pärast saabub ka vahiohvitser, teeb krimpsus nägu, aga sealt kaikohast meid ära ei aja... !

Varsti läheneb kuumus päikese all 40 kraadini, tõstame üles pritsmepüüdja ja teeme selle keskmise akna lahti - kokpitt täitub meeldiva tuulekesega, mis hetkel veel jahutab! Agaramad meist tutvuvad juba linnakesega ja laisemad käivad sadama duširuume külastamas ja püüavad vähema liikumisega ja bimini varjus püsimisega läbi lüüa!

Andratx on ilus kena, väike linnake ilusa sadama ääres...! Õhtusöök loomulikult ühes kenas kaldakohvikus ja kena jalutuskäik peale seda hilisõhtusel rannapromenaadil
Järgneb...

_________________
Kalle Kuus yachtmaster

Teisipäev 30.08.2022.
Täna võtame ette teekonna Ibiza'le 59 miili... Ilm 100% feeling purjetamiseks loodud...!
Baleaarides purjetades on suureks abimeheks Navily äpp! (navily.com). Tõnu on seda kasutades saanud broneerida meile kai koha nii Andratx'i, kui ka Ibiza sadamas Santa Eularia'sse. Eivissa's mis asub u. 15 km kaugusel on kõik sadamad täis! Santa Eularia on iseenesest väga kena keskmise suurusega sadam, eriti head olid seal dušširuumid, kohe otse kai peal, polnud vaja kaugele kõndida! Oli ka natuke hirmu: sadamasuus sissesõidul hakkas lärmama meie jahi kajaloe häiresignaal! Vaatan mõõteriista, näitab üle 3 meetri ja nii lärmas see, kuni olime ahtriga kai ääres kinni... Mis oli põhjuseks ei tea? Meist tagapool oli suuri 3,5 ja 4 m süvisega aluseid seismas... Õhtusöök loomulikult oli ühes Himaalaja tänavakohvikus.

Kolmapäev 31.08.2022.
Rendime 2 autot ja läheme Ibiza't avastama. Raivo on meie auto pealik ja on ennegi Ibizal ringi sõitnud ja teab neid kauneid kohti! Esimene peatus oli Faro de Punta Grossa lähistel. Kaunis vaade kõrgelt mäelt alla merelahes ankrus olevatele jahtidele... Kuumust antakse aga muudkui juurde... Auto termomeeter näitab juba +43 kraadi... Vett, vett, vett... Edasi võtame kursi Portinax'i, kus ootavad meid ees külm koopamuuseum ja kaunis Portinax'i laht mäelt alla vaatega ankrus olevatele jahtidele... Koopamuuseumis e. giidi poolt nimetatud vanas salakaubavedajate kaupade peidukohas, katsume liikuda teokiirusel... Siin on paksudele põhjamaa meestele paras jahe koht! Järgmine jalgsimatk toimub Faro de Moscater'i (tuletorn) vaatama minekuks. Jaan jääb autot valvama, et "salakaubavedajad" seda pihta ei paneks... Liikuda saab puu alt, puu alla...

Auto pealik Raivo arvab, et nüüd oleks see õige aeg katsuda ennast vähe merevees jahutada: võtame suuna Ibiza ilusaima ranna Cala Benirras poole. Randa minev tee on suletud, teeääred mõlemalt poolt paksult autosid täis 2 km ulatuses... Meil oli õnne, umbes 1 km enne ranna teesulgu saime parkimiskoha. Päike oli meie peade kohal "zeniidis", kui saabusime bangalote ja kohviku juurde, kogu ranna liivaosa oli paksult seisvaid, lesivaid ja meres ujuvaid inimesi täis... Meie sinna juurde enam ei mahtunud! Jõime pudelitest sooja vett ja vantsisime auto juurde tagasi. Järgmine katse minna ujuma Es Portitxol'is ebaõnnestus juba ilma autost välja tulemata, polnud lihtsalt parkimiskohta...

Adelante, adelante, ees terendas Cala de sa Ferradura. Peatusime ranna parkla šlagbaum'i ees ja näe ennäe imet, teisel pool leidus auto, mis tahtis parklast lahkuda... Saime siis selle koha... randa oli sealt minna jalgsi u. kilomeeter... Ja päike muudkui kõrvetab... Jaan läks kohe kohvikusse "villu" õlut jooma, mina jäin vabatahtlikult kaaslaste riideid valvama männapuu alla, oleks siis vähemalt palmipuugi olnud päikese varjuks...

Meres käidud, läks sõit edasi Eivissa'sse otse City'sse! Meie auto meeskond sööb oma õhtusöögi (lambapraad) vanalinnas, ühes kenas välikohvikus, vikerkaare-värviliste lippude linnaosas (seal oli lihtsalt hetkel vähem rahvast ja kiirem teenindus). Seekord jäi jalutuskäik Eivissa kaunis, mägisemas osas, kus on katedraalid ja muud ajaloolised ehitised, ära, osalejate puuduse tõttu... Õnneks olen seal käinud varem 2011.a., siis, kui Kaspar tõi oma jahi "Stella Maris't" Eestisse.

Nüüd edasi läheme visiidile Marina Ibiza sadamakapteni juurde. (Mina lähen, teised jäävad autosse jalgu puhkama ja mind ootama!) Nii nagu 2011.a., nii ka praegu oli peavärava juures kena u. 15x15 cm sildike "Koertega liikumine keelatud"! Kui ma peale "jänesehaake" sadamakontorisse jõudsin, oli sadamakapten juba koju läinud... Vahimees pakkus mulle istet ja võttis järgmise päeva kaikoha soovijate teabe ette! Sorry, tomorrow Marina is full! Kes plaanib aga edaspidi Ibiza Marinasse minna, broneerige oma jahile koht juba enne jõule ära ja vaadake, et jahi suurus oleks ikka min. 70 jalga! Visuaalsel vaatlusel nägin seal tollel videvikusel õhtul seismas enamikus suuri mootorjahte, koos väga suurte purjejahtidega... Kurb, aga ühtegi 50 jalast ei hakanud silma, pime oli ju juba...

Järgneb...

_________________
Kalle Kuus yachtmaster

Neljapäev 1.09.2022.
Võtame kursi Ibiza põhjarannikule... Ilus kõrge rannik paljude soppidega. Möödunud kaldale jäävast keskaegsest kindlustorn-majakast Torre de'n Valls'ist (pimedal ööl põles lõke torni ülemisel platvormil).
Varsti on traaversis Faro Punta Grossa ajalooline maamärk-tuletorn ja ka kindlus... Edasi paistab juba musta valget kirju Far de Moscater (majakas plingiga 5 sek. ja ulatusega 15 miili). Peale väikest seilamist olemegi Portinatx'i lahe suudmes... Siin on hea ankrule jäämise koht! Enne meid on juba ankrus "pada" must modern trimaran Saksa lipu all, katamaraane, sakslaste aurupuksiir... Peale meie edukat ankrusse jäämist saabuvad: meie külje alla, kalda poole, Inglise lipu all sõitev 41m pikkune M/Y "Jelizaveta" 290 GT 2011.a. Viareggio Shipyard (top speed 40') Aru ma ei saa: 22.09.2022. Marinetrafficus sellist "paadikest" ei leidu...??? CharterWorldis on aga sama paat Portugali lipu all??? Ja kohe läks käima slaavilik veepidu ankrus seisvate aluste vahel kihutavate jettidega ja muu tingel tangeliga, disko ja venekeelne lärm käis hommikul kella 4:00-ni... ei teatud sellisest asjast, nagu on ankrul seismise etikett ja head meretavad, (et tekivaljukaid ei tohi kasutada ankrukohal, kui ankrusolijaid on rohkem, et ei sõeluta jettidega ankrusolevate jahtide vahel, see segab teiste ankrulseisjate rahu, kui tahetakse sõeluda, siis minnakse ankrupaigast kaugemale, jne.)

Natuke hiljem saabus lahte "Hollandyachtbouws" ehitatud S/Y inglise lipu all, nemad jäid targu juba Portinatx'i lahe suudme poole, et venelaste pidu neid ei häiriks! Tulid veel mitugi suurt super mootorjahti, aga nendega probleeme polnud! Viimasena saabus videvikus hollandlaste oma ajaloolise u. 1900.a. paiku ehitatud 100 jalase merepääste alusega, millel tundus hääle järgi olema peal väga vana, aga töötav "pot-pot" diiselmootor.

Meie meeskond läks kummipaadiga kaldale tutvuma rannaeluga ja kohvikuga, mina olin ankruvahis, sest keegi peab ikka laevas ka olema... Pime tuli juba peale ja läksin korra kajutisse omale teed tegema, kui kuulen, et keegi tuleb kummipaadiga ahtrisse ujumisplatvormi külge, arvasin, et meie omad... Tulen teetassiga tekile ja seal askeldab juba 1 noormees kummipaati kinnitades, 2 poissi olid veel kummikas... Mind nähes, kukkusid vabandama, et pimedas olevat läinud "jahid segamini"...

Reede 2.09.2022.
Varahommikul päikesetõusuga sai Jaani poolt ankur üles võetud ja kurss pandud Palma de Mallorca peale... Saime Navily kaudu kaikoha Palma äärelinna Club Nautic s'Arenal'i... Tore oli piki Palma City't purjetada Arenal'i... Ilus merel oleku päev oli!

Saabudes kohe tanklasse (ja nii igas sadamas!). Pikki kallast puhus tugev pealelõuna briis ja suhteliselt kitsas sadamas oli tänu tuulele halb manööverdada! Meil oli jällegi õnne! Saime kaikoha kohe tankla kõrvale... alla-tuule triiv pani meid ise paika! Algul oli küll natuke tuulega tunda bensiini lõhna, aga kui tankla suleti, oli olukord normaalne. Arenal'is olid täitsa kõlblikud dušširuumid ja soovijatele ka bassein. Meie eelistasime kõrval olevas rannas vees käija! Õhtul jälle pika laua ääres söömine ühes Arenal'i kohvikus!

Järgneb...

_________________
Kalle Kuus yachtmaster

Laupäev 3.09.2022.
Hommikukohv joodud, läksime Arenal'i rannapromenaadilt buss nr. 25 peale. See viis meid otse südalinna, katedraal-basiilika de Santa Maria juurde. Bussist maha astudes sattusime kõige pealt basiilika kaunisse, rohelisse, aeda. Sealt vasemale mäest ja treppidest ülesse, oledki katedraali e. La Seu peaväljakul. Basiilika avamise aasta peaks olema 1601. See oli tõesti tõeline vaatamisväärtus, nii väljast, kui ka seest! Edasi jalutasime vanalinnas ja lõpuks läksime Jaaniga Palma suurde jahisadamasse ilusaid "paate" vaatama. Kui siit kunagi "Stella Marisega" välja sõitsime, oli kõik teisiti, palju tollaseid hooneid oli lammutatud, ainus asi, mis muutumatult alles: oli kõrge aed ümber jahisadama!!! Ja jahte oli, oi, kui palju!

Päike muudkui kõrvetas (+40 oli tunde järgi kindlasti)! Varjusime vanalinna kitsaste tänavate vahele ja läksime La Seu tagant uuesti bussi peale, et sõita tagasi Arenal'i ja minna sealsesse randa, vette (merevesi u. + 30 ja rohkemgi...)!

Peale lõunat saabusid uued meeskonnaliikmed Tiina, Hille, Neeme, Kalvi, Rauno ja Karl. Traditsiooniliselt saatsime nad proviandi rallile... Videvikus kogunesime jälle ühte Arenal'i kohvikusse pika laua taha...

Pühapäev 4.09.2022.
Hommikukohv joodud, hakkasime asutama merele minekuks... Käivitasin mootori, lasin selle soojaks ja hakkasin Carlose nõuande kohaselt pöördeid tõstma 3000 peale, et sisse lülitada vööripõtkurit...(vähemate pööretega seda sisse ei saanud panna!) Sedapuhku põtkur sisse ei lülitunud! Ka korduvad katsetused seda elustada, jäid tulemusteta... Järsku Tõnu avastab kaardilaua juures olevate mõõteriistade pealt, et meil pole ka generaatorilt akude laadimist!!! Tõnu proovib võtta ühendust Carlosega, ei saa aga teda telefoni teel kätte: on ju pühapäev...

Otsustame merele mitte minna! Meil on planeeritud järgmiseks peatuskohaks Cala Figuera lahesopp, ankru peal olekuga! Seal me oleks kurnanud akud tühjaks ja selle tulemusena, poleks saanud võib olla ka ankrut elektrivintsiga ülesse ja seda oleks tulnud teha käsitsi, Yanmari käivitust aga käsitsi ei tee... s'Arendal'is oli aga esmasp. hommikul võimalus minna Volvo Penta töökotta abi saama.

Esmaspäev 5.09.2022.
Tõnu läks juba hommikul "varavalges" Volvo töökotta! Enne lõunat oli mehaanik kohal ja tegi kindlaks, et ära on põlenud generaatori peal oleva relee klemmid! Tõi uue relee, monteeris selle külge ja nüüd polnud enam vaja põtkuri sisselülitamiseks 3000 pööret anda, see lülitus sisse juba tühikäigu pööretel!

Lõpuks õnnestub merele saada! Purjetame tihtuules, varsti oleme La Rapita jahisadamaga traaversis, seejärel de Campos'e sadamaga ja siis siseneme De Cabrera väina ja olemegi ümber Salinas'i neeme nuka ja saame minna vabamas tuules piki läänerannikut... Minek on hea, Cala Figuera lahte sisseminekust pole juttugi, läheme edasi, käime sees Cala Lionga lahes, aga Aafrika rannast tuleb vana swell siia sisse ja siin on paha ankrul seista... Möödume Porto Colom'i lahest ja jõuame Cala Mondrago lahte, kus on juba ees mõned ankrul seisjad... Laseme meiegi seal oma ankru liiva sisse (meie ankruketil puudub markeering [aga see peab ühel korralikul jahil peal olema!] ja seepärast peab Jaan selle alla laskma tunde järgi...), mõne aja pärast tundub, et jäi pidama! Aga Aafrika rannast tulev vana swell ei taha ikkagi järgi jääda ja nii me kõigume koos teiste jahtidega hommikuni! Meeskond läheb kummipaadiga maale ja mina jään ankruvahti. Siin on ilus rand ja matkarada, mis siis huvilised järgi said proovida! Kalvil õnnestus saada Arenal'ist igasugust värsket kala ja krevette ja ta valmistas meile suurepärase õhtusöögi!

Järgneb...

_________________
Kalle Kuus yachtmaster

Teisipäev 6.09.2022.
Hommikul varakult hakkame Cala Mondrago lahest liikuma, sest öine kõikumine swellist tingituna oli ikkagi ebameeldiv... Möödume Porto Cristo sadamast (Porto Cristo sadamast on hea startida Menorca'le) ja varsti ongi käes Cabo de Pera neemenukk, kus lõpeb Mallorca läänerannik ja algab põhjarannik. Siin maadleme esimest korda kalurite võrkudega, need on tähistatud igasuguste kanistritega, millele on külge seotud veel harjavarsi, suuri vihtasid, rookubusid ja keegi ei tea, kus on nende algus, või lõpp! Algul läksime Menorca poole, aga nähes, et enamik jahte tuleb läbi hästi Cabo de Pera ranna alt, pöörasime meiegi tagasi sinna hästi ranna alla ja "pääsesime" terve nahaga!

Varsti oleme põhjarannikul Cap Farrutx'i vana torni traaversis ja purjetame sisse Alcudia lahte. Tõnu on taas Navily kaudu saanud meile kai koha Club Nautic Colonia de Saint Pere'sse. See on kena, keskmise suurusega sadama, heade dušširuumide ja muu vajalikuga. Siia jäi ka meist maha suveniir, väikese Eesti lipu näol, nende külastajate lippude kollektsiooni!
Kalvi käis taas kalameestel külas ja õhtul ootas meid imehea mereroogadest söömaaeg...

Kolmapäev 7.09.2022.
Imekena hommik! Otsustame olla siin sadamas umbes lõunani! Meeskond tegeles siin rannas, kes jala käimisega, suurem osa aga jalgratastega ringisõitmisega... Päike kütab... Peale lõunat läheme merele ja võtame kursi Port d'Alcudia peale! Tõnu on taas saanud Navily kaudu sinna kaikoha! Oh õnne!

Port d'Alcudia on suuruselt peale Palma marinasid järgmisel kohal! Alcudiamar SL'is on kokku 745 kaikohta, nendest 182 külalistele... Kai peale pääseb magnetkaardiga, selle saab kontorist ja kord on kõvasti majas... Duširuumid on viimase peal... Ümber jahisadama on palju kohvikuid, kauplusi, ujumisrandasid jne. Rannapromenaadist linna poole jäävas osas, on kõik muud kauplused...

Neljapäev 8.09.2022.
Väga meeldejääv oli aga u. 2 km kaugusele jääv vanalinn, oma keskaegsete vaatamisväärtustega... Vanalinna serva jääb ka Corrida de Toros... kahjuks matadoor'ide, toreero'de ja toreadoor'ide aeg polnud see aasta veel saabunud... Peale lõunat saab meie aeg nii kaunis sadamas otsa ja peame alustama u. 120 miilist tagasiteed Roda de Bera'sse.

Kuna Port d'Alcudia'sse käivad ka Barcelona'st saabuvad liinilaevad, siis tuleb olla tähelepanelik jahisadamast välja sõitmisel, et mitte segada suurde sadamasse väikesel veealal manööverdavat ferry't... Meiegi väljasõidul jahisadamast saabus üks selline suur "paat", mis pidi tegema tagurpidi kai äärde sõidu manöövri, risti meie kursiga... Hea meresõidu tava ütleb, et sellistel puhkudel tuleb minna jahiga tagasi jahisadama territooriumile ja oodata seal triivis niikaua, kui suur alus on antud olukorras oma manöövri lõpetanud! Nii me ka tegime, alustasime triivist liikumist alles siis, kui oli selge, et me suurt "paati" manööverdamisel enam ei sega...

Varsti möödusime Cap del Pinar'ist, siis Formentori neemest, mis on Mallorca kõige põhjapoolseim tipp, kus kõrgus tuletorn Far de Formentor. Meie seljataha jäänud de Polleca lahes asub Port de Pollenca... Seejärel algab pikk teekond Roda de Bera'sse... Varsti tõuseb täiskuu, otse meie ahtrist, valgustamaks meie teekonda...

Järgneb...

_________________
Kalle Kuus yachtmaster

Reede 9.09.2022.
Suur, hõbedane, esimest päeva täiskuu valgusvihk valgustab meie teed Hispaania ranniku poole!
Peale südaööd tuleb lisada "diislituult"... Barcelona tuledekuma juba paistab paremast poordist! Aga paistavad kauguses ka suurte reisilaevade poordituled, kui roheline, siis läheb Barcelona'sse, kui punane, siis tuleb sealt... Kardan natuke meie paremasse, alumisse, saalingusse, riputatud torukujulise radarireflektori tegvuse pärast, kas ikka ei peaks see kõrgemal olema ja hoopiski ahterstaagis... kas ikka "istume" mööduvate laevade radari peal? (Kiriacoulis koonerdab, ei taha "Palm Tree'le" AIS'i peale osta...)!

Aeg öös juba niikaugel, et Ehatäht ja Koidutäht mõlemad säravad ja punane kuma hakkab enam ahtri-taevas erksaks minema... Kui päike juba serva pidi üleval, tulevad meid tervitama delfiinid... ujuvad algul käila ees ja siis hakkavad veest välja hüppeid tegema vasakus poordis... Nagu hüvastijätu tervitus nende poolt: tulge, aga, tulge, Põhjamaa rahvas siia tagasi! Siin on nii ilus ja me ootame teid!

Roda de Bera vetesse jõuame u. kella 10:00 paiku. Ilm on nii ilus, et mingit tahtmist veel sadamasse minna ei ole ja nii me siis purjetame, lõunastame, ujume, kaldame kohvi ja oleme mõnusad pealelõunani...

... see ilus purjetamine lõppeb pikalt tagurpidi sõidu manöövriga "Palm Tree" kaikohale, Roda de Bera kõige tagumises maapoolses sopis...
... traditsiooniline ümber pika laua istumine toimus samuti ühes ilusas välikohvikus juba videvikus, päikesevarjude all, mis olid vahepeal muutunud vihmavarjudeks, sest Windy ennustatud pruun värviriba ilmakaardil, oli koos vihma ja kõva tuule - vilega taglastes, Roda de Bera Marinasse kohale jõudnud...!

Laupäev 10.09.2022.
Kell 02:00 istusime kõik peale Tõnu, transfeeri mikrobussi ja nautides öötuledes Hispaaniat, sõitsime Barcelona lennuväljale. Tõnu jäi veel jahti Carlosele üle andma...

_________________
Kalle Kuus yachtmaster