Teema jõudis sinna kuhu ennustasin.
Väiksed väljavõtted Postimees.ee`st
Estonia uurimisega tegelev Eesti ohutusjuurdluse keskus (OJK) vahetas küll juhti, kuid eelmise juhi Rene Arikase pärand kestab edasi. Lahkunud juhti saadab lähedaste seiregrupi umbusaldus, närviliseks aetud ministeerium ja endine riigiprokurör. Arikas ütleb, et ministeerium rikkus seadust ning tema täitis oma kohust.
Nüüdseks juba mitu aastat ohutusjuurdluse keskust ja parvlaeva Estonia hukkumise uurimist juhtinud Rene Arikas käis vahetult enne ametist lahkumist välja etturi: ta läkitas riigikogule, valitsusele, riigikogu juhatusele, riigikontrollile ja peaministrile kirja, kus sõnab, et majandus- ja kommunikatsiooniministeerium (MKM) on mitmel puhul rikkunud seadust ning takistanud ohutusjuurdlust.
Süüdistused puudutavad näiteks seda, et OJK kuulub MKMi alla, kuid uurib samal ajal MKMi teiste allasutuste tegevust. See takistab OJK-l olla sõltumatu ja tekitab huvide konflikti. Muu hulgas puudutavad kaebused ületundide tasustamist ja isikliku sõiduauto kasutamist.
Süüdistused on tõsised ning neid peavad menetlema vastavad asutused. Esmaspäeval kogunes ka riigikogu erikomisjon, kus teemat arutati ning nenditi, et praegu jäädakse ootama MKMi kirjalikke vastuseid igale esitatud etteheitele. Seejärel arutatakse asja uuesti ning otsustatakse, kuidas asjaga edasi minna. See, kellel on õigus, selgub alles siis, kui asi on lõpuni uuritud.
Rene Arikase süüdistused puudutavad näiteks seda, et OJK kuulub MKMi alla, kuid uurib samal ajal MKMi teiste allasutuste tegevust.
Vaidlused administratiivsete küsimuste üle
Tekkinud konfliktil on aga mitu osalist. Näiteks MKM, keda selles loos esindab kantsler Ahti Kuningas, kes on teemaga tegelenud alates möödunud aasta maist, kui ta ametisse astus. Süüdistustel, et ministeerium on uurimisse sekkunud, pole tema sõnul alust. «Ma ohutusjuurdluse keskuse tegevusest ei tea praktiliselt midagi ja Estonia uurimisest ei tea midagi. Ta ei saa öelda, et me oleme sekkunud. Ta on iseseisev, ta ei anna meile aru,» ütles ta.
Kuningas tunnistas, et osaliselt on Arikase pahameel mõistetav. Näiteks tekkis möödunud kevadel olukord, kus OJK soovis miljon eurot lisarahastust, kuid ei saanud seda. Kevadel takerdus lisarahataotlus rahandusministeeriumisse, kes keeldus seda valitsusse viimast. Suvel tuli aga nn vahevalitsus, kes otsustas mitte rahalisi otsuseid teha. Seega jäi asi lihtsalt sügiseni ootele. «Tekkis vaakum. Mõnes mõttes arusaadav,» lisas Kuningas.
Kuningas rääkis Postimehele, kuidas Arikas oli ministeeriumi jaoks tüütu ja ajas oma tegevusega ministeeriumi kohati hulluks. Nimelt tegeles ta kantsleri sõnul peaasjalikult igasuguste administratiivsete hüvede nõudmise ja kasutamisega. Näiteks kasutas ta Kuninga väitel tööle asumise algusaegadel tööle ja koju sõitmiseks taksot maksumaksja raha eest. Hiljem tuli Arikas juba nõudma ametiautot, mille ta ka sai. Samas oli Kuninga sõnul ka juhtumeid, kui Arikas nõudis isikliku sõiduauto kompensatsiooni, kuigi tal oli ametiauto. Teistel ministeeriumi tippjuhtidel, v.a kantsleril, ega üksuste juhtidel pole ametiautot, vaid nad kasutavad ministeeriumi ühist autoparki.
Lisaks auto- ja liikumisküsimustele käis pidev kauplemine palkade, lisatasude, krediitkaardi, vormiriietuse ja muu säärase üle. «Millega igapäevaselt tegeletakse? Ongi mingi niti-kriti,» kirjeldas Kuningas OJK endise juhi käitumist.
Lisaks viitas Kuningas, et Arikasele kuulub osaühing United Maritime Services, mis on tegelenud mereuurimisalaste teenuste pakkumisega. Selles asjas on tema sõnul huvide konflikt, sest Arikas pole ministeeriumi ettevõtlusest teavitanud. Ministeeriumi kommunikatsioonijuht Laura Laaster lisas, et Arikas teavitas sellest siiski mullu 30. septembril ehk poolteist aastat pärast ametisse asumist. «Kohe kui teavitas, küsisime lisaselgitusi kõrvaltegevuse sisu ja mahu kohta. Need andis ta alles mullu 6. detsembril e-kirja teel,» sõnas ta. Jõudsid ka töövaidluskomisjoni
Kuningas sõnas, et Arikas pidas detailseid tabeleid oma tööaja kohta ning nõudis pidevalt tasusid nii enda kui ka töötajate ületundide eest. Asi jõudis välja töövaidluskomisjoni, kes töötajate kohta tegi otsuse, et ületunnitasud tuleb välja maksta. Töövaidluskomisjonile saadetud kirjas tunnistas ka ministeerium, et ületundide eest pole nad siiani maksnud. Arikase töötasu asjus käib aga vaidlus siiani ning Kuningas ütles, et sellega minnakse lõpuni. Ministeerium keeldub 6000-eurost kuupalka saanud juhi ületunde kinni maksmast. Ministeeriumist nenditi Postimehele, et teistel MKMi tippjuhtidel ei jälgita tööaega ega maksta ületundide eest.
Samas nendib Kuningas, et OJK võiks tõepoolest olla mõne teise ministeeriumi all ning selle asutuse tegutsemine tuleks põhjalikult üle vaadata. «Siin ongi natuke rumal süsteem, et ühest küljest on OJK sõltumatu, aga samas ta peab kinni pidama MKMi palgamäärustest ja kõikidest teistest sisekorra eeskirjadest. Mina pean vaatama, et mul oleks kogu asutus (MKM – toim) jonksus,» sõnas Kuningas. OJK liigutamiseks tuleks muuta seadust.
Kantsler Ahti Kuninga sõnul võiks OJK tõepoolest olla mõne teise ministeeriumi all ja selle asutuse tegutsemine tuleks põhjalikult üle vaadata.
Asutusel peaks olema ka konkreetsem järelevalve. Praegu teeb juriidiliselt järelevalvet valitsus, kuid sisuliselt puudub süsteem, kuidas näiteks OJK juhataja ületundide üle arvestust pidada. Arikas märkis neid üles ise. «Kas iga asjaga peabki valitsuses käima? Isikliku auto kompensatsioon, tööauto, lisatöötunnid... Praegu on 5000–4000-eurosed palgad, aga miks mitte kümne- või kahekümnetuhandesed, kui ta ütleb, et MKM ei tohi üldse sekkuda. Kus see piir on?» Rahulolematu seiregrupp ja endine riigiprokurör
Postimees pöördus esmaspäeval ka Estonial hukkunute omakseid koondava ühingu Memento Mare poole, et küsida nende arvamust Estonia uurimise ümber toimuva kohta. Memento Mare on koostanud oma seirerühma, mis on uurimise ümber toimuvat põhjalikult jälginud. Nende esindaja Raivo Hellerma ütles, et nad ei kavatse Arikase ja ministeeriumi vahel lahvatanud konfliktis poolt valida. Seirerühma liikmed Hellerma, Sigrid Tammes, Siiri Same, Jüri Lember ja Carl Eric Laantee Reintamm saatsid aga Postimehele ühispöördumise, kus anti kriitiline hinnang Arikase tehtud tööle.
Lisaks lähedastele on uurimise suhtes kriitiline olnud endine riigiprokurör Margus Kurm, kes praegu juhib eraalgatuslikku uurimist. Olgu faktitäpsuse huvides öeldud, et ehkki Kurm on selles asjas pealtnäha kriitiline kõrvaltvaataja, on ta tegelikult asjaga tihedalt seotud. Nimelt palus kantsler Kuningas Kurmil koostada memo OJK avaldatud vahearuande ja seni tehtud tööde kohta. See memo on väga kriitiline ja toob punkt punkti haaval välja küsitavusi tehtud töös ning Postimehega vesteldes viitas Kuningas selles memos kirjutatule mitu korda.
MKM palus Margus Kurmil koostada memo OJK avaldatud vahearuande ja seni tehtud tööde kohta. See memo on väga kriitiline.
Samuti on Kurm tihedas kontaktis seiregrupiga, mille kaks liiget – Raivo Hellerma ja Carl Eric Laantee Reintamm – on ka eraalgatuslikku uurimist juhtiva sihtasutuse Mare Liberum nõukogus. Lisaks on Postimehele teada, et OJKs peetud lähedaste briifingul on Kurm samuti kohal käinud. Samuti kattuvad seiregrupi ja Kurmi arvamused, kuigi Kurmi kriitika on põhjalikum.
Põhjalikus ülevaates toob Kurm esile asjad, mis tema meelest on uurimise juures tehtud valesti või on küsitavad. Muu hulgas viitab ta sellele, et tehtud tööd on olnud liiga kallid ning kasutatud on valesid vahendeid. Kokkuvõtteks ütleb Kurm, et uurimine ei ole olnud tõsiselt võetav. «Kaks aastat on uuritud ja viis miljonit kulutatud, aga ühtegi ametlikule versioonile vastu käivat fakti pole leitud. Iga mõistlik omanik lõpetaks sellise asja. Kui asja tuum on selge, siis milleks raisata aega ja raha detailidele,» kirjutas ta memos.
Arikas tutvus Postimehe palvel memoga, kuid ütles, et kuna ta on nüüdseks ametist lahkunud, ei pea ta õigeks esitatud dokumenti süvitsi analüüsida. «Ilma pikema süüvimiseta minu isiklikul hinnangul Margus Kurmi koostatud ülevaade ei toetu suures osas faktidele, sisaldab olulisi ebatäpsusi ning on subjektiivne,» sõnas Arikas.
Ta ütles, et peab väga küsitavaks MKMi kantsleri palvel Margus Kurmi koostatud ülevaate pretsedenti. Vastavalt rahvusvahelistele õigusaktidele ja Eesti seadustele on ohutusjuurdluse keskus oma ohutusjuurdlusalases tegevuses erapooletu ja sõltumatu. «See puudutab otseselt ka parvlaev Estonia hindamist. Kui artiklis avaldatu vastab tõele, siis antud juhul tundub, et kantsler on ületanud oma volituste piire ning sekkunud ohutusjuurdlusesse,» ütles Arikas. Arikas pole kantsleri väidetega nõus
Endine OJK juht Rene Arikas vastas Ahti Kuninga esitatud väidetele, sõnades, et tema hinnangul pole MKMi sissejuurdunud tavapraktika mitte alati kooskõlas seadusest tulenevate nõuete ja reeglitega. Üheks põhjuseks võib olla piisava järelevalve puudumine.
Ta lükkas ümber väite, nagu oleks tema või keegi teine OJK teenistujatest tööle ja koju sõitmiseks kasutanud taksot maksumaksja raha eest. Samuti ei vasta tema sõnul tõele väide palkade ja lisatasude pideva kauplemise kohta. Krediitkaarti pakkus MKM Arikase sõnul omal initsiatiivil ning töövahendite ja eririietuse kasutamine põhineb töökeskkonna riskianalüüsil. «Uurijad töötavad sageli väga keerulistes ja ohtlikes tingimustes, uurides erinevaid lennu-, raudtee- ja laevaõnnetusi. Uurijate ja ekspertide tööd ei ole võimalik võrdsustada tavapärase ametniku tööga kuskil kontoris,» lisas ta.
Ka tööajatabeleid täitsid kõik OJK töötajad, et pidada korrektset arvestust.
Arikas lisas, et tema töötasu maksti välja 31. jaanuaril ning ta pole teadlik ühestki käimasolevast vaidlusest. «Seoses minu lahkumisega saatis MKMi personalijuht mulle 25. jaanuaril kirjaliku meeldetuletuse palvega kontrollida üle ja täita ületunnitöötabel, mida ma ka tegin ning edastasin selle 26. jaanuaril. Ma ei usu, et MKMi juhtkond otsustab uuesti katsetada seaduse nõuete mittetäitmise praktikat,» lisas ta.
OJK-l on tema sõnul ametiauto, mida kasutavad eelkõige uurijad operatiivsõitudeks. «Esimeses järjekorras kasutati teenistusülesannete täitmiseks OJK ametiautot ning Tallinna piires ka taksot. Isiklikku autot kasutati ainult erandjuhtidel. Näiteks pidi uurija operatiivselt reageerima nädalavahetusel juhtunud õnnetusele, olles ise teises Eestimaa otsas. Ilmselgelt polnud sellistel puhkudel mõttekas sõita Tallinna, et võtta ametiauto, vaid kõige kiirem lahendus sündmuskohale jõudmiseks oli kasutada isiklikku autot,» kirjutas ta.
«Vastupidiselt väidetule on mulle näiteks kompenseeritud sõiduauto kasutamine tööalase sõidu puhul, kuid teistele teenistujatele, sh uurijatele, pole hüvitist üldse makstud või seda ei ole tehtud kooskõlas määrusega kehtestatud korrale,» sõnas ta ning lisas, et palus viia ametisõitudeks kasutatava sõiduauto kasutamise hüvitamise vastavusse valitsuse määrusega kehtestatule. Temal endal selles osas pretensioone ei ole.
Seoses ettevõtte olemasoluga ütles Arikas, et vastavalt MKMi palvele esitas ta 1. märtsil 2021 MKMile ankeedi, kus veel kord tõi välja oma seotuse kõnesoleva firmaga. «Sellega täitsin seadusest tuleneva kirjaliku teavitamise kohustuse,» sõnas ta. Esimest korda teavitas ta MKMi tööle kandideerides.
|