Peale seda, kui Indrek66 käis põrnikatega Vormsil, oli tekkinud Gamajonile raske viga külge: roolileht oli puhta puru
Kuhugi pihta teadaolevalt sõidetud pole, tundub, et mõni kõvem tuul või suurem laine on talle Svibys seistes külglöögiga viga teinud. Sestap helistas Indrek reedel, et "kuule Priit, peaks jahi Suuresadamasse ära viima, äkki tuled kaasa?". Ilma vaadates ei saanud ju inimest hätta jätta, pigem oleks targem olnud kolmekesti sõita. Et pühapäev oli mul kolehirmus tähtpäev(35, nii vanaks ju ei elata), oli mõte kiire Dirhami-Suuresadama ots teha ja õhtuse viimase praamiga tagasi mandrile sõita. Arvate, et see nii läks??? Sellest aga edaspidi...
Nii ma siis Madise16'le helistasin(u.21.30 õhtul
) ja kümneks oli ka seal peres kiire nädalavahetusplaanide muudatus sisse viidud. Ikka sama diiliga, et kiire ots ja ööseks koju
Laupäeva hommikul enne kokkulepitud aega oli Madis mul uksetaga, diskett ja läpaka taha käiv GPS-reciver kaasas. Installisime siis asjad ära ja sõitsime mu abikaasa autoga Dirhami poole. Tegelikult käisime seda reciverit hoopis Lohusalust võtmas aga see selleks. Linnamäe poest õlled-rummid-söögid kaasa ja sadamasse. Indrek toodi samamoodi kohale, oli teine na räsitud olekuga
Dirhami sadam
Lubatud tankla on ka olemas!
Polnud hullu, ilm oli täiesti OK, kuigi lubas üht-koma-teist. Vaatasime roolilehe kiirelt üle, oli teine neh kole ja ei lasknud paremale keerata. Kiirvaatluse tulemusena otsustasime käepäraste vahenditega asja ära parandada ja ikkagi purjega sõita, mitte mootoriga kõrvu häirida. Kusagilt leidsin hetkega tuliuue koormarihma, see on üks pagana hea abivahend! Ujukad jalga, vest selga ja vette. Paar ringi über lehe, võlli tagant läbi ja pingutiga roolileht kokku tagasi, nii lihtne see oligi. Vesi, muuseas, oli sigasoe. Pakuks 21-22 kraadi. Indrek oli juba enne turvaotsa installinud, nüüd oli neid lausa kaks, kui roolileht oleks merel oma algsest asendist irdunud.
nii see roolilehe kiirparandamine käis, mina vees, Madis mind turjast kinni hoidmas. Mõnus
Lisaks läpakale oli Indrek sõbralt miskise ülipopi käsi-GPS'i võtnud, kaart ja värviline ja puha. Kokku siis kaks kõpsu ja paberkaart, navigatsiooni nii et tapab. Vähemalt alguses tundus nii... No läksime siis merele, hakaks juba tiba kurjemaks kiskuma. Purjed üles ja tuld Hiiumaa poole! Kiiljaht on ikka jube mõnus, ei mingit lolli lengerdamist ja mis RJ85 puhul kohe eriti üllatas - praktiliselt mingit vee loopimist! Tuult oli 10 m/s, lainet 2- 2,5 meetrit, meie tihttuules aga üle vööri tuli vett ülivähe ja üliharva. Kõrge pikk vöör ja eriti sihvakas kerekuju on mõnusad asjad. Triikrauaga sõites oled märg, nagu uputamisfaasis kassipoeg.
Vestid selga, sest torm on tulemas!
Vasakul on kole-kole! Groot maha, et tormis roolile koormust vähendada.
Nii vähe loobibki vett, laine kõrgusest ja tuulest kahjuks aru ei saa.
Läptop salongis. SRY, õõtsus koledalt
Üldiselt läks meil kohe jube hästi, kaasavõetud Old Captain rumm tegi "vanal" meele nii härdaks, et hullem pauks tuli enne maha ja ka rajutuul lläks meist mööda. Sadas ja puhus ikka, kuid see oli Gamajoniga sõites pigem mõnus, kui vastik ja hirmus. Madisega jõudsime ühele ja samale jjäreldusele, et tema jalutuskäigujahiga või minu sportjahiga poleks mitte mingi hinna eest olnud nõus samas kohas olema aga skäärikruiseriga oli tõesti kuiisimine.
Edasi läks asi lihtsalt ... meie arust ... kõpsudesse Suuresadama punkt sisse ja mööda highway-featuuri sõitma. Aga oh õnnetust, läpakas "suri ära", sest 12-220 volti trafo sööb terve Iru elektrijaama jagu särsu
No hakaksime siis seda ime-super-hüper tuliuut käsimasinat õpetama. Aga kus sa sellega, see teeb kõike muud, kui oma põhitegevust. Küll keedab kohvi, küll arvutab valuutat ümber, küll mängib ussimängu ja kuratteab mida veel, kuid sinu hetke koordinaate me ei suutnud temast välja võluda. Tegelikult nii enam-vähem suutsime ... peale mitmetunnist võitlust. Kuid lõpuni jäi meile selgusetuks, kuidas muuta kursiseadeid ekraanil. Jube vähe on kasu, kui püüad Püssirohisilmale pihta saada, aga kurss ilutseb ekraanil kas S, või SW jne, samamoodi bearing etc. Eks ise ka lollid, siit tuleneb karjuv vajadus naviseadmete workshopi järgi!
Igastahes läks pimedaks ja südaöösel me kuidagimoodi kohale jõudsime. Vahepeal panime ikka korralikult selle maanteerezhiimiga puusse, kõps näitab, et oled nati kõrval(triiv) ... tegelikult oli seal miski omalooming ja äkitse me avastasime ennast jälle Vormsi poole sõitmast. A tühja sest, oligi vahepeal mõnus bakstaagis 7-8 sõlme teha!
Vestlus Suuresadamaga, sissesõit merelt punane liin, sadamasse roheline. Ja loomulikult risti vastutuul ehk viimased 2 tundi vastikut mootoriga ukerdamist. Mis te siis arvasite?
Õnnelikult kohal! Roolileht pidas korralikult vastu, kuigi paremale keeramine oli tugevalt raskendatud, mistõttu suutsin korra ikka 360 kraadi ära teha
Tihttuules foka pakki ja kiire halss-paut otsa. Lahe.
Öine krogi sadamas. Gaasipliit on ikka hea asi ... aga veel parem on tee rummiga.
Siis tulid meile järele suht pahurad naisterahvad, kes ilma vastuvaidlemist kuulamata meid sadamast sooja ulualusesse ära viisid. Meie Madisega maandusime Taitsi juures(seesama herr laevakapten, kes Rootsist tulles kaasas oli), Indrek igastahes tiriti teadmata suunas ära, kuigi oli märgata tema meeleheitlikke, kuid abituid katseid põgeneda "aasia majanduskasvu plastmassist liisingvara" tagaistmelt meestega rummi jooma...
Igastahes oli vahva mereüritus ja nüüd peaks RJ85 saama kevadeks puhastatud-korrastatud Hiiumaa laevaremontijate valvsa pilgu all ja kaasabil. Indreku väitel on Gamajon selle navigatsioonihooaja lõpetanud.
