KIPPER.EE

EMA astronoomia tundide arvu on kõvasti kärbitud. Meile taoti seda teadust pähe kaks korda neli tundi nädalas ja nii neli aastat. Lõppes see kahe eksamiga, suuline ja kirjalik. Astronoomiliselt koha määramine võttis pea tunni aega. Esiteks mõõtmised ja siis arvutamine. Täpsus on väga oluline muidu oli kogu tund raisku läinud. Kui tähe kõrguse mõõtmisel teed vea ühe kraadi minuti on koht kuskil miili või enam möödas, oleneb mis nurga all ristusid asukoha jooned. Arvutamisel oli täpsus viis kohta peale koma.
Kogu see teadus vajab pidevat praktikat. Paari aastane vahe teeb juba laastava töö, tuleb alustada jälle kõigi asjade meeldetuletamisega.
Lühidalt on asi lihtne.
Kui on olemas tähe gloobus siis tuleb leida taevas kindel täht mõõta ära tema kõrgus horisondist ja saadud tulemusega tõmmata gloobusel ümber selle tähe ring. Kuskil selle ringi peal te ka asetsete. Kui seda teha kahe tähega siis asetsete juba ringide ristumise kohas aga neid on kaks. Kui tahate sellisel moodusel saada mingit täpsust siis selline gloobus ei mahuks ka Saku halli ära.
Väga hea Eesti keelne raamat oli kunagi Varantsov, Veljaminovi Astronoomia õpik, mis oli mõeldud just algajale ja asjaarmastajale.

Boriss Vorontsov-Veljaminov:
http://ester.nlib.ee/search*est/a?SEARC ... UBMIT=OTSI

vanem, paksem ja keerulisem on 1948 eesti keeles ilmunud Boris P. Hljustin, Meresõidu astronoomia:
http://ester.nlib.ee/search*est/a?SEARC ... UBMIT=OTSI

Samas võiks ehk lühitutvustuse teha kipper.ee talvisel kokkutulekul,
et asjast ülevaade saada ja siis huvilised võiks loengutele minna?

Ja kus seda kasutada? Kui kellelgi õnnestub näiteks aeg maha võtta ja satub ookeani peale,
siis võiks ju aru saada polüneeslaste kunagisest navigeerimisoskusest.

Hljustini raamat on kodus riiulis täitsa olemas. Siis, kui selliste raamatute hinnad veel tapvad polnud ning neid liikus, sai endale muretsetud vanaraamatupoest.

_________________
Mereblog - www.mereblog.com

Üks vana merekaru rääkis meile kunagi, kui omale kipri diplomit tegin, et astraalnavigatsioon on ookeanisõidu rida. Läänemere suurustes veekogudes pidi see üsna mõtetu teema olema. Mingi arv miile sinna-tänna pidi astraalnavigatsiooni praktilises kasutuses normaalne täpsus olema. Teooria on muidugi täpsem

Kui mul väikelaevajuhi koolitus läbi ja paberid käes ja on rohkem aega sooviks ka omandada muid teemakohalisi teadmisi ja ka olemasolevaid lihvida. Mulle just nii meeldibki, kui elektroonika puudub.

Nüüd saab ka selle kursusega edasi minna

Vastavalt õppejõu pakkumisele oleks kursuse pikkuseks 40 tundi ja nende arvamusel parim aeg aprill-mai.Kui oleme kokkuleppinud alguse aja,siis teeme täpsema tunniplaani.Kursuse maksumuseks oleks 3600-3700 krooni. Peaks kokkuleppima kursuse alguse aja.

Panen siia ka kursuse juhendi. Nats pikk post tuleb ja tabelit on paha lugeda aga vähemalt on siis kõigil olemas. Word formaadis võin saata soovijatele mailile

1.1 Kursuse sisu, koht ja aeg: Kursus toimub vastavalt kokkuleppele Eesti Mereakadeemias Mustakivi 25. Kursus koosneb teoreetilisest ja praktilisest osast; teoorias antakse mõisted taevakehadest ja nende koordinaatidest ning seostest maapealsete koordinaatidega sõltuvalt ajast ja vaatleja asukohast; praktikas omandatakse oskused leida ja kaardistada asujooni vaatlustulemuste alusel. Sobivaim aeg kursuse korraldamiseks on aprill-mai, kui Päike on juba parajal kõrgusel ja tihti nähtav.
1.2 Eesmärk: Lähtudes õppekava eesmärkidest peab aine läbinud väikelaevajuht
teadma:
- taevakehade liikumise seaduspärasusi
- aja mõisteid
- meresõiduastronoomias kasutatavate instrumentide ehitust
- astronoomiliste vaatluste metoodikat
- taevakehade järgi laeva asukoha ja kompassiõiendi
määramise võtteid
oskama:
- kasutada astronavigatsiooni instrumente
- teostada mereastronoomilisi vaatlusi
- kasutada merekalendreid ja meretabeleid
- arvutada ja kanda kaardile astronoomilisel teel
saadud asujooni
1.3 Sihtgrupp: Väikelaevajuhi tunnistust omavad isikud.
1.4 Hind: ........... sisaldab käibemaksu, kursuse materjale.
1.5 Info ja registreerimine: Teeme siin hr Kipperi abiga registreerimse ära ja teatame siis akadeemiale. muidu tel.66 20 378 fax. 6460 328 e-mail: emk01@online.ee

Teema--Teema ---------------------------------Kokku--------sealhulgas
nr-------- nimetus--------------------------------tunde-----Loeng----Harj.
Teooria
1---------Taevakehade koordinaadid. ----------2--------2
2---------Taevakehade näiv liikumine. ---------2--------2
3---------Polaarkolmnurk, h ja A valemid------2--------2
4---------Keskmine, kohalik, tähe-, laeva-,
----------Greenwichi aeg. UTC, UT--------------2--------2
Praktika
1---------Merekalendrid ja meretabelid. -------2----------------------2
2---------Sekstant, kellad ja tähegloobus------2----------------------2
3---------Kiirte kalle ja murre. Kõrguste
----------parandamine.---------------------------2----------------------2
4---------Astronoomiline vaatlus-----------------4----------------------4
5---------Laiuskraadi määramine
-----meridiaankõrguse ja Põhjanaela järgi.----2-----------------------2
6---------Asujooned, nende kaardistus ja
ülekanne, praktiline asukoha määramine
Päikese järgi--------------------------------------18----------------------18
7---------Kompassiõiendi määramine------------2-----------------------2
Kokku:--------------------------------------------40---------8-----------32


Teema nr. 1. Taevakehade koordinaadid
Horisondi- ja ekvatoriaalkoordinaatide süsteem. Asimuut, kõrgus, tunninurk ja deklinatsioon. Üleminek ühelt koordinaatide süsteemilt teisele. Taevakeha geograafiline koht

Teema nr. 2. Taevakehade näiv liikumine
Taevakehade näiv ööpäevane liikumine Maa pöörlemise tulemusena. Aja- ja kaareühikute omavaheline seos. Taevakeha koordinaatide muutumine ööpäevasel liikumisel. Loojuvad ja mitteloojuvad taevakehad. Kulminatsiooni-, tõusu- ja loojangupunktid. 1. vertikaali, meridiaani ja seniidi läbimine. Samakõrgusjoone osa asujoonena.

Teema nr. 3. Polaarkolmnurk
Polaarkolmnurga moodustamine, tema külgede ja nurkade määrangud. Taevakeha kõrguse ja asimuudi arvutus polaarkolmnurga elementide järgi. Erinevad arvutusmeetodid.

Teema nr. 4. Aeg
Arusaam ajast, ajamõõtmisest ja mõõtmise süsteemidest. Aja põhivalem. Täheaeg. Tõeline ja keskmine päikeseaeg. Aeg erinevatel meridiaanidel. Greenwichi aeg. Vööndiaeg. Säästuaeg. Laevaaeg ja selle muutumine. UTC ja UT.


Praktika

Teema nr. 1. Merekalendrid ja meretabelid
NA ülesanne, sisu ja struktuur. Astronoomiaülesannete lahendamiseks vajalike andmete leidmine merekalendritest. Meretabelid ja nende kasutamine taevakeha kõrguse ja asimuudi arvutusteks.

Teema nr. 2. Sekstant, kellad ja tähegloobus
Sekstandi tööpõhimõte ja ehitus. Sekstandi vead, nende määramine, arvestus ja parandamine. Sekstandi kasutamine vertikaal- ja horisontaalnurkade mõõtmiseks. Kronomeetri õiendi ja ööpäevase käigu määramine. Kronomeetripäevik. Tekikellad. Tähegloobus.

Teema nr. 3. Kiirte kalle ja murre. Kõrguste parandamine
Kiirte kalde ja murde olemus ja neid mõjutavad tegurid. Kõrgusõiendi komponentide leidmine ja summeerimine. Kõrguste parandamine. Soovitused vaatlusteks sobivate taevakehade suhtes.

Teema nr. 4. Astronoomiline vaatlus
Vaatluseks vajalikud instrumendid. Vaatluse ettevalmistus. Vaatluse läbiviimise kord. Vaatlustulemuste fikseerimine.

Teema nr. 5. Laiuskraadi määramine meridiaankõrguse ja Põhjanaela järgi
Meetodi teoreetiline põhjendus. Arvutuste skeem. Põhjanaela liikumise eripära ja selle kasutamine laiuskraadi ja kompassiõiendi määramiseks.

Teema nr. 6. Asujooned, nende kaardistus ja ülekanne
Asujoonte elementide arvutuse erinevad viisid. Asujoonte kaardistus ja ülekanne. PC kasutamine asujoonte leidmiseks.

Teema nr. 7. Kompassiõiendi määramine
Kompassiõiendi määramine amplituudi järgi ja üldjuhul.

7. Õppevahendid: Astronavigatsiooni instrumendid, merealmanahhid, meretabelid, kaarditöö vahendid, taskuarvuti, PC.
9. Õppekirjandus:
1) Materjalid EMA intranetis
2) Mary Blewitt “Celestial Navigation for Yachtsmen” 10 GBP

Koostas kapten Ilmar Noor
11. veebruaril 2008

sobib aprillis, mais kahe kolme tunni kaupa õhtuti alates 18.00-st

_________________
pilsis pole õlut

Lihtsalt huvi pärst küsin, et kas kursuse lõpetamisel saab mingi tunnistuse ka ja mis selle nimi võiks olla?

Mingi tunnistuse saab lasta kirjutada küll, arvan ma. On võimalik, et kuskil saab cestal navigaatori paberi ettenäitaja ka õlale punni juurde aga see ei ole siiski kursuse eesmärk.

Kas huvi läks tagasi. Mereakadeemia tunneb huvi mis toimub.

Hiad mehed Hetkel äiesti "astronoomiline" elutoa lamp-magamistoa lamp. milleks x astmes n tundi jura??? Andke andeks, aga kes see 21.sajandil tähtede järgi navigeerib? Parimal juhul "tähetadleste" Kroonika vms sllise järgi. Pange see praktikum REAASETE oskuste jaoks, midagi käelise tegevusega seotulr, mitte lollustelele. Tähtede järgi navigeerimine on aastal 2008 idiootsus. Sama hea oleks õppida... arvutuspulkadega arvutama, endal arvuti kodus.

KuIn on TÄHED näha, on ka näha kuu. Või pole seda üldse. Seega, suuna ja kodutee leiad alati! MIDA on siin õppida? Seejuures rämeda papi eest. Need mõned korrad aastas suudab ka kõige lollim meelde jätta, kustpoolt kuu tõuseb või ei tõuse mitte. Ainult idioot oskab suunad sassi ajada ... ja selline ei tohiks merele kunagi saada! Kui tähed on näha, on näha ka kallas. Ja ongi kõik. Ning vastupidi. Näidaku ette, kuidas nad kottpimedas keldris ilmakaared selgeks teevad!

Priit, tähtede järgi navigeerimine läheb samasse kategooriasse merepääste õppustega. Ma võinb tasuta EMA omi Väinameres uputada ja augustis neile tähistaevast õpetada. Peale sauna, "mõnede" õllede ja viinade ning reaalse koolitunni keertatava tähistaeva kaardi kaasabil Lisaks tuletaks neile meelde, et nende Teema nr. 4. Aeg tähendab aastat 2008!!! Raiugu endale kirvega üks haabjas või küna välja ja tulgu siis õpetama. Või näidaku, kuidas käib miiunurga hööveldamine.

Priit, jälle täiesti otsekohene! Aga ausõna, mul on kohati kõrini neist suurte plekkpurkide saastkaptenitest. Anna neile liivapaber kätte, tapavad ennast ära... hõõrudes kõrisõlme augu.

_________________
Micro "Julia" EST 128. Täitsa kuival maal maja taga...

See oli nüüd küll üks korralik purse. Ei tasu teiste eest mõtelda ja maha teha. Kellel huvi see ka sinna kursusele läheb. Tihti on nii et, avastatud uus=unustatud vana. Sellepärat ei tasu veel kõiki gloobuseid puruks peksta ja sekstante utiliseerida sest meil on kaardiplotterid.

Mulle tundub see kuu järgi suuna määramise mõte sama täpne nagu panna tükk terast koos metalljoonlauaga kruustangide vahele ja siis serva sirgeks viilima hakata
Muidugi saab ka kuu ja käekella järgi üsna täpselt, kui kirglik astronoomiahuviline oled.
Astraalnavigatsioon on jah rohkem ookeanisõidu rida, aga lai silmaring pole veel kellelegi kahjulikuks osutunud
Õigemini ookeanisõidu puhul oleks see oskus isegi hädavajalik nagu kompassipeilingute võtmise oskus rannasõidul. Kui akud tühjaks saavad või purjepaati blackout tabab....

Kogu selle astraalnavigatsiooni point võiks olla tegelikult tulevasele kaptenile kooliaegse trigonomeetria suupärasem ettesöötmine. Ja selle äraseedimine söödetava poolt. Mis tegelikult ei eelda muud, kui väheke ajutreeningut, mis omakorda parandab mõtlemisvõimet. Ja ilmselt peab kapten laevas olema see, kes kõige rohkem oma peaga mõtlema peab, teised võivad teha seda, mis neile öeldakse või mida aparaat ette kirjutab. Omandada tuhatkond aastat e.m.a kirjeldatud matemaatilised mudelid ei tohiks ju 21. sajandi ajudele üle jõu käia?
Puhtpraktilises mõttes on see muidugi samasugune anakronism, nagu olümpial oda viskamine või kangi tõstmine või mis iganes.