KIPPER.EE

4012 ja 5012 . Ühesugused.
Ühel on puuteekraan ja teine nuppudega.
Ma ei salli sõrmejärgi ekraanil ja valgeid kindaid ka koguaeg ei kanna. Seepärast sai valikuks 4012.
Kuidas siis on? Ekraan seisab puhas või on pesuvahend varnast võtta?
Muidugi variant 3 on pulti kasutada.

_________________
Leiutaja.

Töövahendina olen ma temaga ääretult rahul! Väga mugav on liikuda ja kasutada! Eriti hästi tuleb see eelis välja, kui marsruuti paika paned. Lihtsalt vajutad ekraanil järgmise pôôrdepunkti paika, vajadusel suurendades/vähendades, sõites kaardil eri suunades. Väga kiire plotter! Ja need sõrmejäljed on näha üldiselt mittetöötava ekraaniga, kui päike mingi nurga alt peale paistab! Samas saab neid kergesti eemaldada isegi niiske lapiga!
Igal juhul julgen kõigile soovitada, kes veel kahtlevad.

Garmini kaardid pidid ju nirud olema, kes siin foorumis rääkis, et Dirhami sadamas ainult paar kivi märgitud? Muidugi nii suure paadiga vaevalt, et kivisesse kohta kipubki.

Ma ei ole küll teisi kaarte näinud, aga täpselt sama infot jagab ka Eesti merekaart nr.3! Ja ilmselt see Garmin selle info ju sealt saabki. Aga vastuolu on jah päris suur. Kaardil on vaid paar üksikut eraldiasuvat kivi, aga tegelikult pidavat seal kohalike jutu põhjal olema lausa kiviahelik!! Sellest ei pidavat ka palju aega möödas olevat, kui üks veidi suurem kaater oma otsa liiga vara saaremaa poole tõmbas. Kui sadamasse tagasi jõudis, vajus põhja Veovõlli vahelt tuli nii palju vett sisse, et pumbad ei jaksanud tühjaks tõmmata!

Sellest sai pikalt jahutud siin teemas. Kokkuvõtteks - Garmini kaart on enam-vähem sama hea kui VA paberkaart, nii et kui mööda tähistatud faarvaatreid liigelda, siis erilist vahet ei tohiks olla. Navionicsi või Magellani kaardi detailidest võib siis kasu olla, kui sellistes kohtades kolistada, mille kohta suurema mõõtkavaga ametlikke kaarte olemas ei ole.

Nüüd siis ka lubatud "Hunteri" pilt

Eikuradikinomees - see oligi see rootsi mereröövlite laev

Katsu vältida vendrite sidumist reelingutoru külge. Kui vendriaasasid teki küljes pole, siis pigem seo reelinguposti kanna külge. Ühe minu tehtud alusega läks nii, et sai ilusad läikivad reelingud peale pandud ja kui aasta hiljem paati nägin, siis piki reelingut vaadates nägid asjad välja nagu jooksu pealt k*stud. Tükk aega nuputasime ja siis leidsimegi põhjuse üles : reelingusse seotud vendrid, loksumine+press ja pika peale ongi sinka-vonka.
Kui kanna juurde seod, siis ei tohiks midagi hullu juhtuda. Alati muidugi ei saa kah, siis pole parata.
Kerge paadiga pole lugu, aga sel aparaadil peaks juba massi piisavalt olema.

See rootslaste tont tundus live´s poole hullem, eriti kui ta rajalt maha keeras, et otse sadamate poole lõigata ja sellega meile otse peale hakkas suruma. Me vaikselt tuksusime ja esimese hooga ei saanudki aru kuhu poole oleks turvaline põgeneda. Ega tema kurssi ei muutnudki ja lõpuks põgenesin ise laevateele.

_________________
oi kuidas tahaks merele

See on väga õige tähelepanek! Purjekatel on reelinguks tross ja ei juhtu midagi. Selle paadi puhul tuleb väike kummardamine reelingute tervisele kasuks

_________________
Buddha oli vist purjetaja:
"Tähtis pole mitte eesmärk, vaid teekond sinna!"

Väga ilus laev. Kas sellise laeva pidamisel oleks vajalik teha eraldi meresõiduteenust pakkuv firma, et asi oleks maksude seisukohast optimaalne?

Kütuseaktsiisi vaatevinklist lähtuvalt nii peakski tegema. Muus osas on nii ja naa. Hilisema edasimüügi valguses oleks samuti mõtekas pidada sellist asja jur isiku omandina et tagada käibeka lahusus. Mina näiteks ei näe selles midagi taunitavat, kuigi Paltsule on küll ajakirjanduses seda nina alla üritatud hõõruda. Pseudoprobleem.

No nii, nüüd on siis Hunteri esimene hooaeg läbi, tegelikult lõppes juba nädal tagasi, kui hea sõber Kalle Kuus aitas tal katuse alla kolida.
Hooaja algul tekkis hulgaliselt inimlikult arusaadavaid küsimusi, a'la kui palju, kui kallis jne. Trutta pakkus vist hooaja kuluks kuni 400 tuh , mis pidavat olema ca 10% paadi maksumusest Seda eeldusel, et sõidetakse esimese hooaja kohta tugev 100 tundi
Pean tõdema, et see ca 100 tundi oli suht õige suurusjärk, aga kõige muuga pani Trutta ikka täiega puusse Aga inimene ju ongi selleks, et vahel ka eksida
Kui Hunter oleks kulutanud hooajaga 400 tuh, siis oleks see olnud mitte 10%, vaid 5% paadi maksumusest
Nali naljaks, aga head meelt teeb see, et esimese hooajaga läbis Hunter koos oma kipperiga 1386 meremiili (olen vähemalt ise selle tulemusega päris rahul) ja keskmiseks kuluks tuli 5,17 liitrit meremiili kohta. Nö üleval otsas jäi kaugemaks sadamaks Marienhamn ja alumises Ringsu (Ruhnu)!
Samas tuleb tunnistada, et selle kulunumbri ajasid üles korduvad lahe ületamised.
Samas, kui Hunteri ja tema sõpradega korduvalt nautisime pikemat meresõitu kiirusega 10-13 sõlme, siis jäi kuluks vaid 2,7 liitrit miilile.
Mis on kokkuvõte Arvestades ka muid kulusi (sadamaks jms.), pani Trutta mööda ikkagi rohkem kui kaks korda .
Aga loomulikult on see kulu ikkagi suur ja järeldus on, et tuleb enam ja enam pühenduda purjetamise õpingutele ja varsti purjed heisata
Samas on Hunter ikka ka niiiiiii mõnus

_________________
Mere vastu ei saa! No mitte kuidagi!

Nii vördluseks--mul kulus ca15l bentsu(isegi palju)ringil Haapsalu-Kuressaare-Roomassaare-Ringsu-Kihnu_Haapsalu.Nädalane ring.

_________________
Paadikuur OÜ,53316319

CAT- ega Sa ju purjeid appi ei võtnud Mina unustasin ka üles tõmbamata

_________________
Mere vastu ei saa! No mitte kuidagi!