KIPPER.EE

Tahaks lugeda kombetalitusi erinevate laevade ja merega seotud tegevuste juures. Samuti pakuks huvi ka erinevad uskumused ja ebausud.

On ju kirjutamata reegleid ja kombeid merele minekul, -olekul ja -tulekul. Sellest merekoolis ei räägita ja raamatus ei õpetata. Isalt pojale pole ka midagi pudenenud. Ainult Aadu Hindile ka loota ei tahaks, nii et pajatage palun.

Konkreetsem huvi on ka tegelt. Tarvis hooaja alguses üks laev ümber ristida. Võib ju ka nii, et kratsid vana nime maha ja kleebid uue peale aga tundub kuidagi mage. Tahaks ikka rohkem mürtsu, aga et mida siis.

Madis

Samuti ei tea kombeid ja aastaid seilanud nimetult just selle pärast,

Kalevi jahtklubi seminar-kolmapäevakul esines Rein Albri mereakadeemiast ja rääkis: merekommetest ja traditsioonidest, ebausust ja piraatidest, sõjalaeva ustavist ja muidu huvitavatest juhtumistest eesti meremeestega välismaal.
Kui teema laiemalt huvi pakub, võib teemakohase istumise korralda külalisega. Tasuta ruumid olemas.

nu laeva ümbernimetamisega on nagu inimese nime vahetamisega. peab ikka väga tõsine põhjus olema.

üks veider näide laeva nime vahetamisest on vrakistunud "Alar", mis vahepeal kellegi mõtte-uiu ajel "Ernst Jaakson"-iks ümber nimetati. loodan, see vahetus ei saa tuult tiibadesse. pole viimasel ajal kuulnud kuskilt (kahtlemata väga auväärse härra) Jaaksoni nime. ikka Alarist räägitakse.

lorajuttu ka natuke: , kui niikuinii nimevahetamiseks läheb, siis kaks merelises seltskonnas kuuldud ja üldsegi mitte teineteisega seotud väidet:

laeva peab ristima süütu tütarlaps. (kuidas vanad meremehed väidetavalt sobilikke neide kindlaks teinud olid, annan välja ainult lõuatäie hea viski eest )

laev ristitakse selle naisterahva nimega, kes uues laevas esimesena õnnelikuks saab. ma nüüd muidugi ei tea, kas see kehtib ka ümbernimetamise kohta...

Kui ei taha ütelda pole vajagi. Sured tükkis oma teadmisega ära ja tarkuse edasiandamatajätmine jääb sinu südametunnistusele.

-----------------------------------------------------------------


Ma jälle olen kuulnud, et laevale nimevalimisel olla üle maailma kaks võimalust: 1. Love of life, 2. Best fuck ever.

Millest räägivad sellejärgi "Alari", "Errnst Jaaksoni", "Eero" jne nimed .

Ps mis puutub meie jahikesse, siis rootsis on talle pandud üks väga võõras ja vana nimi, mis Eesti lipualla ei sobi mitte.

Kuigi see rohkem naljana esitatud.
http://www.mereblog.com/?p=277
Aga kui tõsiselt rääkida... Siis Alari nime küll muuta ei tohiks.

seda olen kusagilt kuulnud, et eriti sõja-, aga ka töölaevadele pandi mehenimesid. et siis nagu asisem või nii.

Soomlastel on puupaatide koduleheküljefoorumis selles juttu olnud ning seal väidetakse järgmist (tsiteerin):

Meremehe legend:
- paaritu arv tähti
- kolm silpi
- naise või taevamärgi nimi, vahel ka loodusnähtuse nimi
- viimane täht on A

Raske leida nime mis täidaks kõik need kriteeriumid.

Originaalteksti leiad siit

olen kuulnud, et ükski endast lugu pidav puulaeva reeder (tean mõndagi soomlast) oma laeva nime vahetama ei hakka, kui ta ei taha oma kotermaniga riidu minna.

Nii nad ütlevad jah, et lihtsalt niisama nime ei vahetata. Selleks peab kõva põhjus olema. Tavaliselt oli selleks purjeka täiesti uus elu, kus ka kotermann sai reanimeeritud. Näiteks kunagine Haapsalu jaht Iil, mis sai pärast uue elu alustamist nimeks Ätt. Kahjuks on Äti logiraamat hetkel ühe vana meeskonnaliikme lese käes aga kui ma saan tagasi, võin kirjutada siia loo, kuidas üks konkreetne jaht ümber nimetati. Igal juhul sõideti temaga Hobulaidu KEKi suvilasse ja enne esimest pikka sõitu pandi talle uus nimi. Nime pani minu ema, kes oli parasjagu pahane, et mehed miskise vana korviga mässasid. Olevat öelnud midagi sellist, et "Mis te selle vanaätiga jändate...".
Eks umbes nii need nimed tulevadki.

_________________
Micro "Julia" EST 128. Täitsa kuival maal maja taga...

Moo-ni-kA

Angela, Klaarika, Julia , Juulia, Marika, Maarika etc. Neid on aga siiski mitte liiga palju.
edit: veel tulid mõned meelde: Tatjana, Koidula, Monika, Monica, Elisa, Eliisa, oi, neid saab kokku päris palju:D

_________________
Micro "Julia" EST 128. Täitsa kuival maal maja taga...

Seda teemat leidub hulgaliselt Oskar Looritsa raamatus "Endis- Eesti elu-olu, I kd. Meremeeste ja kalameeste lood". Raamat on algselt välja antud EW ajal, aga kordustrükk ilmus Kirjandusmuuseumi väljaandena 2002. Ise ostsin selle Käsmu Meremuuseumist mõni aasta tagasi, maksis u. 100,- kr.

Kinnitan, et väga muhe lugemine!

Aadu hint siis kirjutab:

(laevameister)
Puud silmitsedes oli tal harjumuseks saanud selle ümber päripäeva tiir ära käija. Noh vanad endise aja laevameistrid olid kartnud, et vastupäeva ringi käidud puudest tehtud laev ei lähe hästi pouti. ja kuna lõpuks vastu ja päripäeva tiirud olid ühepikkused - miks siis mitte päripäeva minna. Nõndasama räägiti, et kui puu kukub kännult lõunatuule poole külge, läheb laevale vamm kergesti sisse. Eks seegi oli niisama vigur, aga et puid ometi jala peale jätta ei saanud, vaid nad kusagile poole kukkuma pidid, võis ju vaadata ning pisut kaasagi aidata, et nad põhjakaare poole prantsataksid. /---/ Ent kui mihkel ise langi veerelt vägeva männi leidis, mille tüvest kahe mehega andis ümbert kinni võtta ja mis igati laeva kiilupuuks näis kõlbavat, käis ta mitte ühe, vaid mitu tiiur päripäeva ümber puu, ning enne kui ta sellele kirvega märgi peale tegi, vahtis ta tükk aega männihiiglast vaikses harduses, ise sosistades:" Hea haldjas, laeva hoidija, mine meie laeva emapuu sisse!" Ja siis alles lõi ta männil, mille ta laeva kiiluks, laeva emaks oli valinud, esimese laastu küljest. Jah, sest arvati, et nimelt selle, meistri esimese laastuga laeva kiilupuu küljest kargabki laeva hoidija laeva sisse ega lahku sealt enne, kui laev pärast pikki sõite vanaks jääb ja kusagil rahulikus sadamas ära repneb /---/ Männihiiglase kukkumisel aga vaadati, et puu kännust kaugele hüppaks, kuna see on mägiks, et laev siis hea kiire jooksuga tuleb.

MERLEst märksõnad meremeeste uskumused ja kalurite uskumused, muidu ülimõnusaks lugemiseks pean Erik Schmidti romaani `Tuultest tõugatud` ja dokumentaalsemat lugu `Tormised teekonnad`.